Ajalugu ja arhitektuuri
Linnaosa sai alguse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Karlova mõisa maadele rajatud majadest, mis kuulusid peamiselt eestlastele. Kuni Karlova ühendamiseni Tartu linnaga 1916. aastal ei kehtinud seal linna ehitusnõuded, seepärast kerkis sinna arvukalt odavaid puust kortermaju ning asum pälvis halvustava hüüdnime Pilpaküla.[3] Karlovast kujunes Tartu suurim eeslinn[2], keskseteks saidTähe ja Karlova (nüüdne Kalevi) tänav.[4] 1920. aastail lisandus pilkenimi Frommlinn paljude hoonete arhitekti Fromhold Kangro järgi.[2]Tänu 20. sajandi algusest pärinevale puitarhitektuurile on suur osa Karlovast tunnistatud miljööväärtusega hoonestusalaks.[5]
Asum on suhteliselt terviklik, Tartu ulatuslikud sõjapurustused läksid Karlovast suuresti mööda.[4] Suurem jagu linnaosa tänapäevasest hoonestusest valmis 1910. aastate alguses, osa ka 1920. aastail. Karl Siilivase sõnul iseloomustab Karlova hooneid" elav mahuline liigendatus rohkete katuseväljaehitiste ja -viiludega ning omapärane, puitarhtektuurile kohandatud juugendlik fassaadidekoor, mille loovad peamiselt ukse- ja aknaümbriste ning -raamistuste dünaamilised kumervormid".[1] Heldur Viirese hinnangul on Karlovale väga iseloomulikud kahekorruseliste kuuridega tagahoovid.[2]
Karlova ajalooline keskus on 18. sajandi lõpust pärinev Karlova mõisa härrastemaja ja selle kõrvalhooned.[3], mille barokne tuumik on ümbritsetud historitsistlike lisandustega.[4]
Tähe tänava alguses (Tähe 3) asub kunagine üliõpilaskorporatsioon Estonia konvendihoone, mis valmis arhitekt Reinhold Guleke projekti alusel 1885. aastal ja on Tartus omalaadsete seas vanim[4]. Hiljem tegutses hoones Tartu Majaomanike Selts[2], 1932. aastast korporatsioon Rotalia, kes 1936. aastal maja ära ostis[viide?], nõukogude ajal Tartu Ülikooli klubi[viide?] ja praegu on see taas Rotalia käes[4]. Päeva tänaval paikneb rühm 19. sajandi teisel poolel linnalähedasteks suvilateks rajatud puithooneid.[4]
Tähelepanuväärsed on villad Pargi tänavas ning rida klassitsistliku kujundusega puitmaju Kalevi tänava alguses. Arhitekt V. Kessleri projekti alusel 1913. aastal valminud villa aadressil Kalevi 13 oli eeskujuks Tartu hilisematele samatüübilistele hoonetele.[4]
Tähe ja Eha nurgal seisab 1914. aastal valminud kahekordsete lahtiste sammasgaleriidega kaubahoov.[4] Sõbra tänaval (Sõbra 19a) paikneb Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Tartu Püha Aleksandri kirik, mis ehitati 1914–1918[7]. Tähelepanu väärib ka 1939. aastal valminud funktsionalistlikus stiilis koolimaja, nüüdne Tartu Ülikooli Õpetajate Seminari hoone (Salme tänav 1a)[3], mille kavandas Tartu pikaajaline linnaarhitekt Arnold Matteus.
Eha, Tähe ja Tolstoi tänava vahelises kvartalis asub Eesti taasiseseisvumise järel rekonstrueeritud tehasehoonetes Tartu Kunstikool.[4]
Kalevi tänaval (Kalevi 76) paikneb üks Tartu uuemaid sakraalehitisi, arhitekt Maarja Nummerti projekteeritud Tartu Salemi kirik. Ehkki hoone avati jumalateenistusteks 2000. aastal, 2004. aastal valmis Eesti kirikuarhitektuuris ainulaadne avatud kirikutorn ning hea akustikaga saal on aktiivselt kasutusel kontserdipaigana, on ehitis veel lõplikult valmimata. Kirikus asub ka Tartu ainus barokk-orel. Hoone pälvis 2007. aastal tunnustuse Kauni Eesti Koduna.[8][9]
Asum on suhteliselt terviklik, Tartu ulatuslikud sõjapurustused läksid Karlovast suuresti mööda.[4] Suurem jagu linnaosa tänapäevasest hoonestusest valmis 1910. aastate alguses, osa ka 1920. aastail. Karl Siilivase sõnul iseloomustab Karlova hooneid" elav mahuline liigendatus rohkete katuseväljaehitiste ja -viiludega ning omapärane, puitarhtektuurile kohandatud juugendlik fassaadidekoor, mille loovad peamiselt ukse- ja aknaümbriste ning -raamistuste dünaamilised kumervormid".[1] Heldur Viirese hinnangul on Karlovale väga iseloomulikud kahekorruseliste kuuridega tagahoovid.[2]
Karlova ajalooline keskus on 18. sajandi lõpust pärinev Karlova mõisa härrastemaja ja selle kõrvalhooned.[3], mille barokne tuumik on ümbritsetud historitsistlike lisandustega.[4]
Tähe tänava alguses (Tähe 3) asub kunagine üliõpilaskorporatsioon Estonia konvendihoone, mis valmis arhitekt Reinhold Guleke projekti alusel 1885. aastal ja on Tartus omalaadsete seas vanim[4]. Hiljem tegutses hoones Tartu Majaomanike Selts[2], 1932. aastast korporatsioon Rotalia, kes 1936. aastal maja ära ostis[viide?], nõukogude ajal Tartu Ülikooli klubi[viide?] ja praegu on see taas Rotalia käes[4]. Päeva tänaval paikneb rühm 19. sajandi teisel poolel linnalähedasteks suvilateks rajatud puithooneid.[4]
Tähelepanuväärsed on villad Pargi tänavas ning rida klassitsistliku kujundusega puitmaju Kalevi tänava alguses. Arhitekt V. Kessleri projekti alusel 1913. aastal valminud villa aadressil Kalevi 13 oli eeskujuks Tartu hilisematele samatüübilistele hoonetele.[4]
Tähe ja Eha nurgal seisab 1914. aastal valminud kahekordsete lahtiste sammasgaleriidega kaubahoov.[4] Sõbra tänaval (Sõbra 19a) paikneb Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Tartu Püha Aleksandri kirik, mis ehitati 1914–1918[7]. Tähelepanu väärib ka 1939. aastal valminud funktsionalistlikus stiilis koolimaja, nüüdne Tartu Ülikooli Õpetajate Seminari hoone (Salme tänav 1a)[3], mille kavandas Tartu pikaajaline linnaarhitekt Arnold Matteus.
Eha, Tähe ja Tolstoi tänava vahelises kvartalis asub Eesti taasiseseisvumise järel rekonstrueeritud tehasehoonetes Tartu Kunstikool.[4]
Kalevi tänaval (Kalevi 76) paikneb üks Tartu uuemaid sakraalehitisi, arhitekt Maarja Nummerti projekteeritud Tartu Salemi kirik. Ehkki hoone avati jumalateenistusteks 2000. aastal, 2004. aastal valmis Eesti kirikuarhitektuuris ainulaadne avatud kirikutorn ning hea akustikaga saal on aktiivselt kasutusel kontserdipaigana, on ehitis veel lõplikult valmimata. Kirikus asub ka Tartu ainus barokk-orel. Hoone pälvis 2007. aastal tunnustuse Kauni Eesti Koduna.[8][9]